Muuseumitunnid koolidele

Muuseumitunnid Seljametsa Muuseumis koolilastele

Seljametsa Muuseum toetab ja täiendab koolide õppeprogrammi. Muuseumitundide sisu ja tegevusi kohandame vastavalt laste vanusele ja erivajadustele. Muuseum arvestab õpetajapoolseid ettepanekuid.
Mis on muuseum? Mis on arhiiv?

Sihtgrupp: 1. – 9. klass
Kestus: 45-60 minutit
Lõiming: ajalugu, eesti keel, kirjandus ning töö-ja kunstiõpetus.
Eesmärk: Tutvustada muuseumit kui mäluasutust ja kuidas museaale säilitada. 

Räägime sellest, et muuseumides kogutakse, säilitatakse ja uuritakse ning näidatakse
möödunud aegadest pärit esemeid. Vaatleme ja saame katsuda Seljametsa Muuseumis olevaid esemeid. Tutvustame lühidalt Eesti suuremaid muuseume ja arhiive ning mida seal hoitakse. Tutvume muuseumi arhiivis olevate kirjalike ja esemeliste ajalooallikatega.

Praktiline tegevus: Orienteerumine museaalide vahel koos töölehtedega.

Vana aja kool

Sihtgrupp: 1. -9. klass
Kestus: 60-90 minutit
Lõiming: ajalugu, eesti keel ja kirjandus, kehaline kasvatus. 
Eesmärk: Tutvustada mängulisel viisil, kuidas vanasti koolis käidi, õpiti ja vahetundides oldi.

Ülevaade 19.-20. sajandi koolimajade, õppevahendite, õpilaste ja õpetajate muutumisest läbi aja. Milline oli vana aja kool? Tutvume vanaaegsete kooliasjadega. Uurime vanu õpikuid, koolitunnistusi ja õpilaspäevikuid. Tutvume tahvli, krihvli ja sulega. Milliseid aineid ja millistes tingimustes õpiti? Kuidas lapsi karistati ja millist koolivormi vanasti kanti?

Praktiline tegevus: Mängime läbi vana aja koolitunni, kus kirjutame sulega ja sulepeaga, liidame ja lahutame arvelauaga, korrutame ja jagame arvutuslükatiga, loeme vana aja kirjakeeles. Tutvume vahetunnimängudega, mida vanal ajal mängiti.
Mänguasjad ja mängud

Sihtgrupp: 1.-9.klass
Kestus: 60 minutit
Lõiming: eesti keel ja kirjandus, kunsti- ja tööõpetus. 
Eesmärk: 18.-19. sajandi mänguasjad ja mängud.

Kuidas ja millest vanal ajal mänguasju tehti? Võrdleme neid tänapäeva mänguasjadega. Milliseid mänge mängiti? Kus neid mängiti?

Praktiline tegevus: Meisterdame pulganuku, mängime okstest voolitud mänguasjadega, joonistame pabernukkudele riided selga, mängime vana aja liikumismänge.
Tuli ja tule tulemine

Sihtgrupp: 1. – 9. klass
Kestus: 2 tundi
Lõiming: eesti keel ja inimeseõpetus. 
Eesmärk: Tuleohutus ja tule kasutamine.

Soovitatav sügisel ja kevadel, kui maapind on tahenenud. Võib siduda erinevate rahvakalendri tähtpäevadega, kus tehti lõket (nt: jüripäev (tõrvikud), jaanipäev jm).

Ülevaade sellest, kuidas inimene õppis tuld kasutama. Kuidas saadi ja hoiti tuld enne tikkude tarvitusele võttu? Mis valgustas pimedat rehetuba? Pilak ja peerutuli, petrooleumilambi või -laterna süütamine, süte võtmine lõkkest söetangidega ning söetriikrauda panemine.

Praktiline tegevus: Tule saamine tulepulga abil, tõrvikud, lõkke süütamine. Vihmase ilma korral teeme kaminasse tule ja räägime tuleohutusest.
Eesti Vabariigi riiklik sümboolika

Sihtgrupp: 1. – 9. klass
Kestus: 45 minutit
Lõiming: Ajalugu, eesti keel, kirjandus, inimeseõpetus ja ühiskonnaõpetus.
Eesmärk: Tutvustada oma kandi kodulugu ja selle sümboolikat. Tutvustada Eesti Vabariigi saamislugu ja selle sümboolikat.

Eesti lipp, vapp ja hümn. Maakondade ja linnade vapid. Eesti lipu lugu. Kuidas eestlased said rahvuslipu, selle kujunemine riigilipuks, okupatsioon, laulev revolutsioon, lipuvärvide kasutamine kaasajal. Kodukoha sümbolid

Praktiline tegevus: Tutvumine muuseumi kogudes olevate lippudega. Liikuv viktoriin.
Kuidas leib meie lauale saab?

Sihtgrupp: 1.-9. klass
Kestus: 45 – 60 minutit, koos karaski küpsetamisega ja maitsmisega 1,5 tundi.
Lõiming: eesti keel, kirjandus, kodundus, tööõpetus.
Eesmärk: Tutvustada leivategu ja leiva saamislugu.

Räägime rukkist, rukkileivast ja leiva ajaloost Eestis. Mis on rukkilõikus ja rehepeks? Leivategu talus. Veskid. Tutvume esemetega, mida kasutati leivategemisel. Leivaga seotud kombed. Tutvustame ka teisi teravilju: oder, kaer ja nisu.

Tellimisel sooja karaski küpsetamise õpituba (karask, või ja tee) 4 eurot.

Praktiline tegevus: Maitseme erinevaid leivasorte ja/või küpsetame karaskit.
Millised olid meie vanaisade ja vanaemade tarbeesemed?

Sihtgrupp: 1. – 12. kl
Kestus: 45 – 60 minutit
Lõiming: ajalugu, eesti keel, inimeseõpetus, kunsti-ja tööõpetus.
Eesmärk: Tutvustada 18.-19. sajandi tarbeesemeid ja nende käsitlemist.

Meeste ja naiste tööd talus, erinevad tarberiistad. Vaatleme neid esemeid lähemalt, kirjeldame neid, õpime selgeks nende nimetused, leiame vasteid tänapäevaste tarbeesemetega, tutvume mõnede töövõtetega.

Praktiline tegevus: villa kraasimine, kerilauaga lõnga kerimine, kangakudumine, kassikangas.
Talurahva tööriistad

Sihtgrupp: 1. – 9. klass
Kestus: 45 – 60 minutit
Lõiming: ajalugu, eesti keel, inimeseõpetus, kunsti-ja tööõpetus.
Eesmärk: Tutvustada 18.-19. sajandi tööriistu ning nende kasutamist.

Õpime tundma vanu tööriistu, mida kasutati talus mitmete talutööde tegemisel. Kust saadi tööriistu? Vaatleme neid lähemalt, hoiame käes, kirjeldame, õpime selgeks nende nimetused, nende töötamise põhimõtted, tutvume mõnede töövõtetega (hööveldamine, saagimine).

Praktiline tegevus: hööveldamine, saagimine.
(Muinas)jutuhommikud kamina ees

Sihtgrupp: 1.-3. kl
Kestus: 60 minutit
Lõiming: eesti keel ja kirjandus.
Eesmärk: Rikastada laste sõnavara (muinas)juttude, muistendite, pajatuste jms vestmise teel. Hoida elusana eesti rahva suulist pärandit.

Praktiline tegevus: Küdeva kamina ees istudes elatakse (muinas)jutumaailmas. Jutuvestjateks võivad olla muuseumitöötajad, õpetajad, külalisesinejad, soovi korral ka lapsed.
Eesti rahva riietumistavad läbi aegade

Sihtgrupp: 1.-9. klass
Kestus: 60 minutit
Lõiming: eesti keel, kirjandus, ajalugu, inimeseõpetus, kunsti-ja tööõpetus.
Eesmärk: Mida sisaldab 18.-19. sajandi talupere riidekirst.

Tutvume talurahva riietumistavadega. Millest valmistati töörõivad. Jalanõud. Kuidas sai linast ja lambavillast kangas. Proovime kangastelgedel kududa. Pidulikud rõivad. Rahvarõivad 20. sajandil. Vaatleme muuseumis olevaid rahvariideid, kirjeldame neid.

Praktiline tegevus: Paela punumine või kangastelgedel kudumine. Riietame külalistest kellegi (nt õpetaja) Tori kihelkonna rahvariidesse. Algklasside lapsed saavad pabernukkudele riideid selga joonistada.
Rahvakalendri tähtpäevade tähistamine

Sihtgupp: 1.-9. klass
Kestus: 60 minutit
Lõiming: ajalugu, kehaline kasvatus, eesti keel, kirjandus, kunsti-ja tööõpetus, inimeseõpetus.
Eesmärk: Mängulise tegevuse teel tutvustada rahvakalendri tähtpäevi ja nende kombeid.

Vastavalt kokkuleppele saab läbi viia üritusi seoses rahvakalendri tähtpäevadega
(vastlad, lihavõtted, mihklipäev, mardi- ja kadripäev, jõulud).

Muuseum kohvris

Sihtgrupp: 1.-3. klass
Kestus: 60 minutit
Lõiming: kõigi õppeainetega.
Eesmärk: Tuua muuseum õppeasutustesse.

Vastavalt kokkuleppele ja valitud teemale saab komplekteerida teemakohvri ning tulla kohale.

Hind: 5 eurot lapse kohta maakonna lasteasutuses ja 3 eurot lapse kohta Pärnu linna lasteasutuses.


Rahvarõivad ja eestlaste ehted

Sihtgrupp: 1.-9. klass
Kestus: 60 minutit
Lõiming: ajalugu, eesti keel, kirjandus, kunsti-ja tööõpetus.
Eesmärk: 19.-20. sajandi rahvarõivad ja aksessuaarid.

Rahvariided, nende osa eesti kultuuriloos. Tutvume Tori rahvariietega. Millistest osadest koosnes rahvarõivakostüüm? Milliseid ehteid eestlased kandsid? Rahvariiete juurde kuuluvad ehted. Vaatleme neid, kirjeldame. Vöö mustrid.

Praktiline tegevus: Keerupaela punumine, vöö või seeliku mustri värvimine.
Pesupäev talus

Sihtgrupp: 1.-9. klass
Kestus: 60 minutit, koos seebi õpitoaga 1,5 -2 tundi.
Lõiming: ajalugu, eesti keel, kodumajandus.
Eesmärk: Tutvume 18.-19. sajandi pesemisvõimalustega ja selleks vajaminevate töövahenditega (pesukurikas, pesupali, pesuküna, pesulaud jne)

Milline oli üks pesupäev talus? Tutvume pesuküna, pesukurikate, vaalikurikate, pesurulli, söetriikraua ja teiste pesupäeval vajaminevate esemetega. Millega pesu pesti? Räägime lehelisega pesemisest. Kuidas vanasti seepi keedeti. Võrdleme pesupesemist enne ja nüüd.

NB! Seebi õpitoa hind (õpilasele 4 eurot) sisaldab ka muuseumipiletit.

Praktiline tegevus: Seebi valmistamine või mängime läbi pesu pesemise pesupalis kasutades pesukurikaid või vaalikurikaid.
Lina meie igapäevaelus

Sihtgrupp: 1.-9. klass
Kestus: 60 minutit
Lõiming: eesti keel, ajalugu, kunsti-ja tööõpetus.
Eesmärk: Tutvustada linataime kasvamist ja teekonda riideesemeks saamisel.

Lina kui vanim tekstiilitaim. Lina kasvatamine, töötlemine ja kasutamine Eestis. Tutvume linatöötlemiseks kasutatud tööriistadega, nende tööpõhimõtetega. Õpime selgeks nende nimetused. Linakiu lõngaks ketramine. Takk ja selle kasutamine. Vaatleme linast valmistatud kangaid ja riideid

Praktiline tegevus: Kangastelgedel kudumine.
Nõukogude-aegne köök

Sihtgrupp: 1. -9. klass
Kestus: 60 minutit
Lõiming: ajalugu, kunsti-ja tööpetus, kodundus.
Eesmärk: Vaatame ja tegutseme nõukogude aja köögiriistadega.

Põgus pilguheit eri ajastute köökidesse, räägime nende funktsioonidest. Lähemalt tutvustame nõukogude-aegse köögi sisustust, millised esemed sinna kuulusid. Võrdleme neid tänaste esemetega, vaatame, millised muutused on toimunud. 

Retrovahvlite küpsetamine ja maitsmine 4 eurot lapse kohta.

Praktiline tegevus: Retrovahvlite küpsetamine ja maitsmine.