Muuseumitunnid haridusasutustele
Muuseumitunnid Seljametsa Muuseumis haridusasutustele
Seljametsa Muuseum toetab ja täiendab õppeasutuste haridusprogrammi. Muuseumitunni teemade loetelu on mõeldud lasteaialastele ja kooliõpilastele. Muuseumitundide sisu, kestvust ja tegevusi kohandame vastavalt laste vanusele, erivajadustele ning arvestame õpetajapoolsete ettepanekutega ja soovidega.
Muuseum ja arhiiv ajas meid tagasi viib
Räägime sellest, et muuseumides kogutakse, säilitatakse ja uuritakse ning näidatakse
möödunud aegadest pärit esemeid. Vaatleme ja saame katsuda Seljametsa Muuseumis olevaid esemeid. Tutvume muuseumi arhiivis olevate kirjalike ja esemeliste ajalooallikatega.
Õppeaine: eesti keel, kirjandus, ajalugu.
Õpitulemused:
- teab erinevaid ajalooallikaid ja oskab neid liigitada;
- teab muuseumi kui mäluasutuse vajalikkust;
- teab arhiivi ülesandeid ja selle vajalikkust.
Koolielu läbi aegade
Ülevaade 19.-20. sajandi koolimajade, õppevahendite, õpilaste ja õpetajate muutumisest läbi aja. Milline oli vana aja kool? Tutvume vanaaegsete kooliasjadega. Uurime vanu õpikuid, koolitunnistusi ja õpilaspäevikuid. Milliseid aineid ja millistes tingimustes õpiti? Kuidas lapsi karistati ja millist koolivormi vanasti kanti? Mida tehti vahetundide ajal? Kirjutame sulega ja täitesulepeaga, loeme teksti vanaaegses kirjastiilis, arvutame arvelauaga ja lükatiga ning kuulame, millist heli teeb harmoonium.
Õppeaine: eesti keel, kirjandus, ajalugu, inimeseõpetus, matemaatika.
Õpitulemused:
- leiab erinevusi vana aja ja kaasaja kooli käitumisnormides;
- osaleb erinevates näidiskoolitundides;
- oskab võrrelda vana aja õppevahendeid kaasaegsete õppevahenditega;
- oskab hinnata nüüdisaegseid õpitingimusi.
Vana aja mängud ja mänguasjad
Uurime mänguasju, millega mängisid 19. ja 20. sajandi lapsed. Saame teada, millised mänguasjad olid keskajal kõige levinumad. Lühiülevaade talulaste elust ja mängudest kuni 1990. aastate mängudeni välja. Mängime vana aja mänge. Võimalus meisterdada endale lõngast nukk või disainida pabrist nukule rõivaid.
Õppeaine: eesti keel, ajalugu, inimese-ja loodusõpetus.
Õpitulemused:
- teab, millised mängud ja mänguasjad lastel vanasti olid ning kuidas neid valmistati;
- kasutab rahvakunsti inspiratsiooniallikana oma eset kavandades ja valmistades;
- väärtustab eesti rahvakultuuri ja käsitööd.
Talurahva tööriistad
Õpime tundma 19. sajandi tööriistu (hang, hark, vikat, sirp, rauts, kõblas, kühvel, käsisaag jms), mida kasutati 19. sajandil talus mitmete majapidamis- ja põllutööde tegemisel. Kust saadi tööriistu? Vaatleme neid lähemalt, hoiame neid käes, kirjeldame, õpime selgeks nende nimetused, nende töötamise põhimõtted, tutvume mõnede töövõtetega.
Õppeaine: eesti keel, inimese-, kunsti- ja tööõpetus, ajalugu.
Õpitulemused:
- tunneb 18. ja 19. sajandi tööriistu ja teab nende nimetusi;
- teab, kuidas kasutada 18. ja 19. sajandi tööriistu;
- väärtustab eesti rahvakultuuri ja põllutööd.
Talurahva tarbeesemed
Tutvume 18. ja 19. sajandi tarbeesemetega, millega mehed ja naised talus tööd tegid (brenner, kohviveski, (söe)triikraud, purdumänd, kraasid, päsmer, kaelkoogud jms). Vaatleme neid esemeid lähemalt, õpime selgeks nende nimetused, leiame vasteid tänapäevaste tarbeesemetega, tutvume mõnede töövõtetega.
Õppeaine: eesti keel, inimeseõpetus, ajalugu.
Õpitulemused:
- tunneb 18. ja 19. sajandi tarbeesemeid ja teab nende nimetusi;
- teab, kuidas kasutada 18. ja 19. sajandi tarbeesemeid;
- väärtustab eesti rahvakultuuri ja talurahva igapäevast tööd.
Esiisade kuldsed käed
Meeste käsitöö nurgas tutvume 19. sajandi meeste käsitööriistadega (höövlid, oherdid, liimeistrid, vinklid, saed, kruupink jms). Vaatleme neid esemeid lähemalt, kirjeldame neid, õpime selgeks nende nimetused, leiame vasteid tänapäevaste tarbeesemetega, tutvume mõnede töövõtetega. Saame teada, et olid ajad, mil mees pidi oskama teha puutöid puulusikate voolimisest kuni tare ehitamiseni välja. Võimalus saagida kahemehesaega kettaid, neid lihvida ning joonistada või põletada puukettale pilt.
Õppeaine: eesti keel, ajalugu, inimese-ja tehnoloogiaõpetus.
Õpitulemused:
- tunneb huvi rahvakunsti ja esemete vastu;
- on saanud puutöö tegemise kogemuse;
- teab kuidas mõnda töövahendit kasutada;
- väärtustab eesti rahvakultuuri ja käsitööd.
Kirja teekond
Postkontori nurgas tutvume sidejaoskonna 20. sajandi lõpus olnud sisustuse- ja töövahenditega. Lühiülevaade postiljoni tööst ja postijaamade ajaloost. Saame teada, mis riigis ilmus maailma esimene postmark. Mõisted tuvipost ja postikuller. Voldime ise ümbriku ja kirjutame ümbrikule aadressi. Kujundame ümbrikule margi. Usinam külastaja võib kirjutada kirja (nt: jõuluvanale, vanavanematele, sõbrale vms).
Õppeaine: eesti keel, inimese-, kunsti- ja tööõpetus, ajalugu.
Õpitulemused:
- mõistab posti- ja sideteenuse rolli ühiskonnas ja suhtluses;
- teab ajaloolisi suhtlemis-ja sidepidamisviise;
- oskab voltida ja vormistada kirjaümbrikku, sh kirjutada õigesti aadressi ning teab selle vajalikkust.
Kuidas leib meie lauale saab?
Räägime rukkist, rukkileivast ja leiva ajaloost Eestis. Vaatleme rukkivihku ja sellel olevat rukkipead. Mis on rukkilõikus ja rehepeks? Leivategu talus. Veskid. Tutvume esemetega, mida kasutati leivategemisel (astja, leivalabidas jms). Leivaga seotud kombed ja märgid. Mängime läbi leiva valmistamise protsessi ja soovi korral maitseme erinevaid leiva sorte (peenleib, rukkileib, seemneleib jms).
Õppeaine: eesti keel, kirjandus, loodus-ja inimeseõpetus.
Õpitulemused:
- teab leiva tegemise protsessi algusest lõpuni;
- teab, kuidas ja kust saab jahu;
- teab mõisted veski ja mölder tähendust;
- väärtustab leivaga seonduvaid uskumusi;
- oskab võrrelda erineva maitsega leibu;
- teab laulumängu “Me lähme rukkist lõikama”.
Lina meie igapäevaelus
Lina kui vanim tekstiilitaim. Lina kasvatamine, töötlemine ja kasutamine Eestis. Vaatleme kuivatattud linataime. Tutvume linatöötlemiseks kasutatud tööriistadega (linavurr, linakudumismasin, ropsimõõk), nende tööpõhimõtetega. Õpime selgeks nende nimetused. Linakiu lõngaks ketramine. Takk ja selle kasutamine. Vaatleme linast valmistatud kangaid ja riideid.
Õppeaine: eesti keel, ajalugu, loodus-ja inimeseõpetus.
Õpitulemused:
- tunneb ära lina ja oskab nimetada taime erinevaid osi;
- teadvustab linataime vajalikkust;
- teab linataime teekonda kangaks saamiseni.
Suur pesupäev
Põgus ülevaade sellest, milline oli pesupäev 19. ja 20. sajandil? Tutvume 19. sajandi (pesuküna, pesukurikad, seebikera) ja 20. sajandi (Riga pesumasin, pesulaud, pesurull, seebid jms) pesemisvahenditega. Millega vanasti pesu pesti? Räägime lehelisega pesemisest. Kuidas vanasti seepi keedeti. Võrdleme pesupesemist enne ja nüüd. Tutvume (söe)triikraudadega ja meeste pükste viikijaga.
Õppeaine: eesti keel, inimeseõpetus, ajalugu.
Õpitulemused:
- teab 19. ja 20. sajandi pesupesemise võimalusi ja vahendeid;
- oskab nimetada esemete nimetusi, millega pesu pesti.
Nõukogudeaegne köök
Põgus pilguheit eri ajastute köökidesse, räägime nende funktsioonidest. Muuseumi kööginurgas tutvume lähemalt nõukogudeaegse köögi sisustusega, millised esemed sinna kuulusid. Võrdleme neid tänaste esemetega, vaatame, millised muutused on toimunud. Soovi korral küpsetame vana aja vahvlimasinaga vahvleid.
(Retrovahvlite küpsetamine ja maitsmine 4 eurot lapse kohta).
Õppeaine: eesti keel, ajalugu, kodundus.
Õpitulemused:
- teab köögi kujunemislugu ja selle tähtsust läbi ajaloo;
- oskab võrrelda nõukogudeaegset kööki kaasaegse köögi sisustusega;
- teab nimetada nõukogudeaegseid populaarseid toite.
Kingsepp jäägu oma liistude juurde
Kingsepa nurgas tutvume kingsepa tööriistadega. Saame teada, milliseid materjale kasutab kingsepp jalatsite valmistamisel või parandamisel. Milliseid oskusi läheb kingsepal tarvis? Õpime kasutama saapasulast ehk saapa-antsu.
Õppeaine: eesti keel, kirjandus, ajalugu, inimeseõpetus.
Õpitulemused:
- teab kingsepa kohta käivaid vanasõnu;
- oskab nimetada muinasjuttu, kus tegelaseks on kingsepp;
- väärtustab kingsepa tööd ja oskusi;
- teab erinevaid materjale ja nende omadusi.
Igaüks on oma õnne sepp
Sepanurgas tutvume sepa tööriistadega (sepalõõts, alasi, viht, kruustangid, peitlid, haamrid jms) ning proovime neid kasutada. Saame teada, mida on võimalik sepistada ning hoiame käes sepa tehtud esemeid ehk sepiseid (hobuseraud, nael, käepide, nagikonks jne). Põgusalt uurime ja saame teada, mis tööd teevad pottsepp, puusepp, laudsepp, aamissepp ja kingsepp.
Õppeaine: eesti keel, kirjandus, ajalugu, inimeseõpetus.
Õpitulemused:
- teab sepa kohta käivaid vanasõnu;
- teab sepa tööriistu ja kuidas neid kasutada;
- oskab nimetada teisi oskustöölisi, mille liitsõna teine pool on “sepp”;
- väärtustab eesti rahva kultuuri ja käsitööd.
Rahvakalendri aastaring
Tutvume lähemalt muuseumikülastajate kollektiivi poolt välja pakutud eesti rahvakalendritähtpäeva(de)ga, nende tavade ja uskumustega. Võimalusel mängime need rituaalid läbi või teeme tähtpäeva(de)ks ettevalmistusi.
Muuseumitunni läbiviimiseks on kõige rohkem soovitud järgmisi eesti rahvakalendri tähtpäevi: vastlapäev, paastumaarjapäev, lihavõtted, mihklipäev, mardi-ja kadripäev, jõulud. Oodatud on ka ülejäänud eesti rahvakalendri tähtpäevad.
Õppeaine: eesti keel, kirjandus, ajalugu, inimeseõpetus.
Õpitulemused:
- teab nimetada eesti rahvakalendri tähtpäevi ja nende tavasid.
- teab, et vanal ajal toimetati aastaaegade vaheldumise rütmis;
- väärtustab eesti rahvakultuuri ja kombeid.
(Muinas)jutulõng läks veerema
Sooja kamina ees istudes või päikesepaistelise ilmaga puu alt varju otsides elatakse muinasjutu maailmas, mille kaudu rikastada laste sõnavara (muinas)juttude, muistendite, pajatuste jms vestmise teel. Juttude valikul arvestame õpetajate ettepanekuid ja soove jutu teemade, rohkuse või päritolumaa kohta. Soovi korral võivad julgemad lapsed olla ise jutuvestjad. Võimalusel saame ka kuuldud lugu paberile joonistada või maalida.
Muuseum kohvris
Vastavalt kokkuleppele ja valitud teemale saab komplekteerida teemakohvri ning tulla kohale. Muuseum Kohvris tuleb külla maksimum 50 km raadiuses:
- Pärnu maakonna lasteasutustes 5 eur laps (sisaldab transpordikulu);
- Pärnu linna lasteasutustes 3 eur laps (sisaldab transpordikulu).
Õppeaine: eesti keel, kirjandus, ajalugu, inimeseõpetus.
Eesmärk: Tuua muuseum õppeasutustesse ja tekitada huvi muuseumis olevate esemete ning muuseumitundide vastu.
Õpitulemused sõltuvad õpetaja poolt pakutavast tunniteemast, mida muuseum õppeasutustesse läbi viima läheb.